Kiire ja toitva eine kokkupanek nõuab hästi varustatud kööki. Kuid paljud populaarsed tervislikud toidud on kergesti riknevad ja tuleb ära kasutada mõne päeva jooksul, mistõttu paljud kodukokad kulutavad oma toiduvarud kiiresti.
Siiski on võimalik hoida terve rida tervislikke ja pika säilivusajaga põhitooteid oma köögikapis, sügavkülmas ja külmkapis ning kasutada neid toitaineterikaste einete ja suupistete valmistamiseks — isegi siis, kui olete jäänud ilma oma tavapärastest lemmiktoitudest.
Tervislike põhitoitude hoidmine kodus ei ole mitte ainult praktiline, vaid ka majanduslikult mõttekas, eriti kui ostate neid suuremates kogustes või hooajal, kui hinnad on madalamad. Nii saate alati kiirelt kokku panna mitmekülgseid ja toitvaid eineid, olenemata sellest, kui kiiresti teie värske toidu varud kipuvad otsa saama.
Siin on 15 tervislikku põhitoitu, mida peaksite alati käepärast hoidma.
Kuivatatud ja konserveeritud oad ja läätsed
Oad ja läätsed on ühed tervislikumad toidud, mida süüa. Lisaks on kuivatatud ja konserveeritud ubadel ning läätsedel väga pikk säilivusaeg, mis teeb neist ühe parima kauasäiliva toiduvaliku, mida köögis hoida.
Tegelikult võib konserveeritud ubasid hoida köögikapis toatemperatuuril (20°C) 2–5 aastat, samal ajal kui kuivatatud oad võivad kesta 10 aastat või kauem. Kuivatatud ubadel on nii pikk säilivusaeg, kuna neil puudub mikroobide kasvu soodustav niiskus.
Lisaks kauakestvusele on konserveeritud ja kuivatatud oad ning läätsed väga toitvad, pakkudes hulgaliselt toitaineid, sealhulgas kiudaineid, magneesiumi, B-vitamiine ja rauda.
Lisage musti ube, kikerherneid, läätsesid ja aedube näiteks tšillidesse, suppidesse ja salatitesse.
Eestis on ubade ja läätsede populaarsus viimastel aastatel kasvanud, eriti taimetoitlaste ja terviseteadlike inimeste seas. Konserveeritud tooteid võib leida peaaegu kõigist toidupoodidest, samas kui kuivatatud ube ja läätsesid müüakse sageli tervisetoodete poodides või isegi turgudel. Kikerherned on eriti populaarsed hummuse valmistamisel, samas kui läätsed on suurepärane valik talvisteks suppideks või suvisteks salatiteks. Oad ja läätsed on ka suurepärased valguallikad, mistõttu neid võib sageli leida Eesti taimetoiduretseptidest.
Pähklid, seemned ja nende võided
Pähklid ja seemned on toitainete jõujaamad, pakkudes tervislikke rasvu, küllastavaid valke, kiudaineid ning hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid.
Olenevalt tüübist võib pähkleid ja seemneid hoida toatemperatuuril 1–4 kuud, muutes need nutikaks koostisosaks, mida oma köögikapis säilitada.
Looduslikud pähkli- ja seemnevõided on pikema säilivusajaga ja tervislikumad alternatiivid tööstuslikult toodetud versioonidele, milles tihti sisaldub lisatud õlisid ja suhkrut.
Pähkleid ja seemneid saab kasutada paljudes roogades, alates kaerahelbepudrust ja jogurtist kuni segu- ja salatiteni. Pähkli- ja seemnevõided sobivad suurepäraselt smuutidesse, kastmetesse või kiireteks võileibadeks puu- ja köögiviljadel.
Eestis on eriti populaarsed kreeka pähklid, mandlid ja kõrvitsaseemned. Kreeka pähkleid peetakse ajutegevusele kasulikeks ning neid võib leida paljudest kohalikest poodidest. Mandlid on suurepärased kaltsiumi ja E-vitamiini allikad, mis on kasulikud luudele ja nahale. Kõrvitsaseemned on aga eriti head omega-3 rasvhapete, magneesiumi ja tsingi poolest, mis toetavad immuunsüsteemi.
Teraviljad
Kui on kiire, on teraviljapõhised toidud nagu salatid, teraviljakausid, supid ja pilafid suurepärane valik tänu nende mitmekülgsusele ja mugavusele.
Sõltuvalt tüübist võivad teraviljad nagu speltanisu, pruun riis, amarant, bulgur, kaer ja kinoa säilida toatemperatuuril kuudest aastateni, muutes need tarkadeks ostudeks suurtes kogustes.
Lisaks on need teraviljad suurepärased kiudainete ja mikrotoitainete allikad, sealhulgas B-vitamiinid, mangaan ja magneesium, ning nende söömine võib aidata kaitsta selliste seisundite eest nagu südamehaigused ja teatud vähiliigid.
Kuigi Eesti köögis on kartul olnud pikka aega põhitoit, võib teraviljade lisamine menüüsse pakkuda lisaväärtust erinevate toitainete näol. Teraviljade ostmine suurtes kogustes võib olla ka majanduslikult kasulik, eriti kui teil on piisavalt hoiuruumi. Teraviljad on mitmekülgsed ning sobivad nii soolasteks kui magusateks roogadeks, alates hommikusöögikausist ja lõpetades õhtusöögi lisanditega.
Külmutatud puu- ja köögiviljad
Paljud värsked puu- ja köögiviljad on kergesti riknevad. Kuid nende toiduainete külmutatud vormi ostmine võimaldab teil alati käepärast hoida toitaineterikkaid saadusi.
Toitumuslikust vaatepunktist on külmutatud puu- ja köögiviljad mikrotoitainete sisalduse poolest võrreldavad värske toodanguga, muutes need tervislikuks ja mugavaks valikuks sügavkülmas.
Eestis on külmutatud marjade ja köögiviljade populaarsus aasta-aastalt kasvamas, eriti just talveperioodil, kui värske kraam ei pruugi alati kättesaadav olla. Tänu Eesti marjade ja köögiviljade kõrgele toitainesisaldusele on külmutamine hea viis nende säilitamiseks pikema aja jooksul. Samuti on Eesti tootjad hakanud üha rohkem pakkuma külmutatud kohalikke tooteid, nagu mustikad, pohlasid või isegi karulauku.
Külmutatud puu- ja köögivilju saab hõlpsasti lisada erinevatesse roogadesse, olgu selleks siis smuutid, soojad road või isegi küpsetised. Kuna Eesti talved on pikad ja karmid, on külmutatud toiduainete varumine praktiline valik, mis aitab tagada, et teil on alati võimalik valmistada toitvaid ja maitsvaid eineid.
Mesi ja vahtrasiirup
Kõigile on aeg-ajalt vaja natuke magusust. Mesi ja vahtrasiirup on looduslikud magustajad, mis pakuvad ainulaadseid tervisekasusid.
Näiteks toorel meel on antimikroobsed ja põletikuvastased omadused ning see sisaldab võimsaid antioksüdante. Vahtrasiirup on samuti rikas antioksüdantide poolest ning sisaldab väikeses koguses toitaineid nagu magneesium, kaalium ja mangaan.
Eestis on mesindus pikkade traditsioonidega ja kohalik mesi on kõrgelt hinnatud. Vahtrasiirup ei ole küll Eestis nii levinud kui Põhja-Ameerikas, kuid seda saab osta enamikest suurematest toidupoodidest. Kuna Eestis valitseb metsade rohkus, on ka mesi tihtipeale kogutud just metsataimedelt, mis annab sellele erilise maitse ja toiteväärtuse.
Mõlemad magustajad on hea viis lisada oma toitudele loomulikku magusust ilma kunstlike lisanditeta. Näiteks võite kasutada mett tee magustamiseks või küpsetistes ja vahtrasiirupit pannkookide ja magustoitude jaoks. Sellest hoolimata on oluline mõõdukus: liigne magusainete tarbimine, isegi kui need on looduslikud, võib pikemas perspektiivis olla kahjulik.
Õunasiidriäädikas
Õunasiidriäädikal on köögis mitmeid kasutusvõimalusi. Näiteks on see tõhus universaalne puhastusvahend ja seda saab kasutada maitsva lisandina retseptides nagu kastmed, salatikastmed ja küpsetised.
Lisaks selle mitmekülgsusele on see karge äädikas uskumatult tervislik. Uuringud on näidanud, et sellel võib olla antidiabeetilised, põletikuvastased, antioksüdantsed ja südame tervist edendavad omadused.
Eestis on äädikas olnud ajalooliselt köögis oluline komponent, eriti marinaadides ja kastmetes. Õunasiidriäädikas on aga saanud populaarsemaks viimastel aastatel, eriti terviseteadlike inimeste seas. Seda saab osta enamikust suurematest toidupoodidest ning mõned kohalikud tootjad pakuvad ka omatehtud õunasiidriäädikat.
Õunasiidriäädikat kasutatakse Eestis nii toiduvalmistamises kui ka loodusliku ravivahendina, näiteks seedehäirete või nahaprobleemide puhul. On ka neid, kes usuvad, et õunasiidriäädika regulaarne tarbimine aitab kaasa kehakaalu langetamisele, kuigi teaduslikud tõendid selle kohta on veel piiratud. Oluline on meeles pidada, et äädikas on happeline ning seda tuleks tarbida mõõdukalt, et vältida seedetrakti ärritust.
Tervislikud rasvad
Teatud rasvad, sealhulgas kookosõli, ghee ja oliiviõli, võivad sõltuvalt tüübist püsida toatemperatuuril aasta või isegi kauem. Seetõttu võite osta neid köögivaruaineid suuremates kogustes, et teil oleks alati käepärast tervislik rasvaallikas.
Nende tervislike rasvade kasutamine toiduvalmistamisel aitab lisada retseptidele maitset ja soodustab rasvlahustuvate vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide imendumist toidust.
Eestis on oliiviõli üks populaarsemaid tervislike rasvade allikaid, eriti just külmpressitud oliiviõli. Kookosõli ja ghee on viimastel aastatel samuti populaarsust kogunud, eriti terviseteadlike inimeste ja toidublogijate seas. Kuna Eesti kliima ei soosi oliivide ega kookospähklite kasvatamist, tuuakse need tooted sisse, kuid neid on laialdaselt saadaval suuremates kauplustes.
Tervislike rasvade kasutamine on oluline, eriti kui võtta arvesse Eesti külma ja pimedat kliimat. Rasvlahustuvad vitamiinid nagu A, D ja E on vajalikud immuunsüsteemi tugevdamiseks ja naha terviseks. Nende rasvade mõõdukas lisamine toidule võib aidata kaasa nende vitamiinide paremale omastamisele. Tervislikud rasvad on ka suurepärane energiaallikas ja tekitavad täiskõhutunde, mistõttu on need eriti kasulikud neile, kes soovivad tervislikumalt toituda või kaalu langetada.
Fermenteeritud toidud
Fermenteeritud toidud nagu hapukapsas, kimchi ja marineeritud kurgid on maitsvad ja mitmekülgsed ning pakuvad mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Need sisaldavad probiootikume, mis aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja parandada seedimist. Uuringud on näidanud, et fermenteeritud toidud võivad parandada seedetrakti tervist ning vähendavad põletikke ja veresuhkru taset.
Fermenteerimine on üks vanimaid säilitusmeetodeid. Fermenteeritud toidud sageli rikkad vitamiinide ja mineraalide poolest, mis teeb neist suurepärase lisandi igale toidukorrale. Lisaks on need toidud pikka aega säilivad, nii et võite neid varuda ilma toidujäätmete pärast muretsemata. Näiteks hapukapsast ja marineeritud kurke saab toatemperatuuril hoida kuni 18 kuud.
Maitseained ja kuivatatud ürdid
Maitsvate retseptide loomiseks on oluline, et maitseainete riiul oleks hästi varustatud. Maitseained ja ürdid rikastavad roogade maitset ja võivad olla abiks, kui olete retseptide osas ummikus.
Veelgi enam, kuivatatud ürtide ja maitseainete lisamine oma toitumisse võib erineval viisil teie tervist edendada.
Kurkum, tšilli, rosmariin, kaneel, ingver, oregano ja köömned pakuvad muljetavaldavaid tervisele kasulikke omadusi ja võivad aidata vähendada põletikku ning alandada teatud haiguste riski.
Eestis on maitseainete ja ürtide valik üsna lai ning need on kättesaadavad enamikus toidupoodides. Traditsioonilised Eesti road nagu verivorst ja hapukapsas saavad tihti oma eripära just maitseainetest ja ürtidest. Uuemad trendid, nagu näiteks Aasia ja Lõuna-Ameerika köök, on toonud kaasa ka eksootilisemate maitseainete populaarsuse, näiteks kurkum ja tšilli.
Maitseainete ja ürtide lisamine toidule ei ole mitte ainult maitse küsimus, vaid ka tervislik valik. Paljud neist, nagu kurkum ja ingver, on tuntud oma põletikuvastaste omaduste poolest, mis on eriti oluline Eesti muutliku kliima ja pikkade talvede kontekstis. Neid maitseaineid saab lisada nii igapäevastele roogadele kui ka jookidele, näiteks teedele ja smuutidele, pakkudes sellega nii maitseelamust kui ka terviseedendust.
Küüslauk ja sibul
Küüslauk ja sibul on paljude retseptide selgroog ning on nii professionaalsete kui kodukokkade seas hinnatud oma mitmekülgsuse ja pika säilivusaja tõttu.
Mõlemad on samuti näidanud, et toovad kasu teie tervisele mitmeti ning nende regulaarne tarbimine võib aidata vähendada erinevate haiguste, sealhulgas teatud vähkide, kognitiivse languse, südamehaiguste ja diabeedi riski.
Eestis on küüslauk ja sibul igapäevase toiduvalmistamise lahutamatu osa. Nad lisavad erilist maitset paljudele traditsioonilistele Eesti roogadele, nagu näiteks seljanka, hakklihakaste ja erinevad supid. Lisaks oma maitsvatele omadustele on küüslauk ja sibul ka tervisele väga kasulikud. Näiteks küüslauk sisaldab allitsiini, mis on tuntud oma antibakteriaalsete omaduste poolest, ja sibul on rikas antioksüdantide poolest.
Küüslaugu ja sibula pika säilivusaja tõttu võite neid muretult varuda, eriti Eesti külmal ja pimedal ajal, kui värske toodangu kättesaadavus võib olla piiratud. Nii küüslauk kui ka sibul on suurepärased kaitsjad nohu ja gripi vastu ning neid saab kasutada nii ka looduslike ravimitena.
Pika säilivusajaga värsked puu- ja köögiviljad
Kuigi paljud värsked puu- ja köögiviljad riknevad kiiresti isegi külmkapis hoides, on mitmeid pika säilivusajaga sorte, mille vahel valida.
Maguskartul ehk bataat, muskaatkõrvits, õunad, peedid, kapsas, spagetikõrvits, naerid, granaatõun, porgandid ja tsitruselised on vaid mõned näited puu- ja köögiviljadest, mis võivad säilitada oma värskuse mõneks nädalaks või kauemaks, kui neid hoitakse külmkapis või köögis letil.
Eestis on talviti eriti oluline varuda pika säilivusajaga puu- ja köögivilju, kuna värske toodangu kättesaadavus võib olla piiratud. Näiteks kapsas ja porgandid on traditsioonilised talvised köögiviljad, mida on Eestis saadaval ka külmematel kuudel ja mis säilivad kaua. Neid kasutatakse sageli talvistes roogades nagu borš ja hapukapsasupp. Samuti on õunad Eestis populaarsed ja neid säilitatakse tihti terve talve vältel.
Granaatõun ja tsitruselised ei pruugi olla traditsioonilised Eesti puuviljad, kuid nende populaarsus on viimastel aastatel kasvanud, eriti talvekuudel, kui värskete vitamiinide vajadus on suur. Kuna nende säilivusaeg on suhteliselt pikk, võivad nad olla hea valik talviseks vitamiinilisandiks.
Kõik need puu- ja köögiviljad on mitte ainult maitsvad, vaid ka väga toitaineterikkad, pakkudes olulisi vitamiine ja mineraale, mis aitavad tugevdada immuunsüsteemi.
Külmutatud kala, liha ja linnuliha
Kuigi värske kala, liha ja linnuliha on üldiselt kergesti riknevad, püsivad nende külmunud versioonid oluliselt kauem söödavad, kui neid hoitakse õigel temperatuuril.
Näiteks värske kana ja liha säilivad kuni aasta, kui neid hoitakse külmunud olekus (-17℃), samal ajal kui kalad nagu tursk ja kilttursk ehk pikša võivad külmutatult säilida kuni viis kuud.
Hea varu külmunud linnuliha, liha ja kala aitab valmistada tervislikke, valgurikkaid toite, kui värskeid loomse valgu allikaid on piiratud.
Eestis on eriti populaarsed lõhe ja ahven, mida saab samuti külmutada ja säilitada pikemaks ajaks. Külmutatud kala on hea valik näiteks grillimiseks või ahjus küpsetamiseks. Liha osas on Eestis populaarsed sealiha ja veiseliha, mida võib leida nii värskel kui ka külmutatud kujul ning mis sobivad ideaalselt praadimiseks, keetmiseks või ahjus küpsetamiseks.
Talviti, kui värske toidu kättesaadavus võib olla piiratud, on hea mõte varuda külmutatud liha ja kala. Need tooted võimaldavad teil valmistada toitvaid roogasid, nagu näiteks ahjukala või lihakastet, isegi siis, kui värskeid tooteid ei ole saada. Külmutatud liha ja kala on ka praktiline valik neile, kes soovivad planeerida oma toidukordi ette, kuna neid saab eelnevalt külmutada ja vajadusel sulatada.
Tervislikud kastmed
Mõne tilga tulise kastme või tahhiiniga saab roa sekunditega igavast suurepäraseks muuta.
Siiski on oluline valida tervislikke kastmeid ja maitseaineid, mida oma köögikappi varuda, ning vältida kõrgelt töödeldud ja suhkrurikkaid tooteid.
Tahhiin, salsa, kookoseaminohapped, palsamiäädikas, kookosvõi, sinep, toitumispärm, tamari, toores mesi ja sriracha on vaid mõned näited mitmekülgsetest kastmetest ja maitseainetest, mis on mitte ainult maitsvad, vaid ka tervislikud.
Eestis võib leida laias valikus tervislikke kastmeid ja maitseaineid, alates klassikalistest sinepidest ja äädikatest kuni eksootilisemate variantideni nagu tahhiin või kookoseaminohapped. Neid tooteid saab enamasti osta tervisetoodete poodidest, suurematest toidupoodidest või isegi internetist.
Tervislikke kastmeid ja maitseaineid saab kasutada näiteks salatikastmetes, võileivamääretes või marinaadides, pakkudes seeläbi rohkem võimalusi tervislikuks ja maitsvaks toitumiseks. Mõned neist, nagu toitumispärm, on populaarsed ka taimetoitlaste ja veganite seas, kuna need pakuvad lisaks maitsele ka toitaineid.
Munad
Munad on toiduaine, mida võib nautida igal ajal päevas. Need on rikkad valkude ning praktiliselt kõigi vitamiinide ja mineraalainete poolest, mida teie keha vajab, mistõttu neid nimetatakse sageli looduse multivitamiiniks.
Kuigi mune peetakse kergesti riknevaks toiduks, võivad need külmkapis säilida kuni 5 nädalat.
Proovige teha toitaineterikast köögiviljaomletti või lisada praemuna kaerahelbepudrule, salatitele või köögiviljatoitudele, et suurendada roa proteiinisisaldust.
Kui võimalik, ostke vabalt peetud kanade mune. Need munad on mitte ainult toitainerikkamad kui puurikanade omad, vaid neid munevad kanad saavad tavaliselt paremat kohtlemist. Neil on ruumi õues ringi liikuda ning võimalus loomulikus keskkonnas toitu otsida.
Eestis on võimalik leida erinevaid muna liike, sealhulgas mahetooteid ja vabapidamisel kanade mune. Need on kättesaadavad suuremates toidupoodides ning taluturgudel. Vabapidamisel kanade munade eelistamine on jätkusuutlikum ja eetilisem valik, lisaks pakuvad need rohkem toitaineid.
Täisrasvane jogurt
Jogurt on köögis mitmekülgselt kasutatav toiduaine, mis peaks olema igas korralikult varustatud külmkapis. Seda võib nautida marjadega, lisada smuutidele, tõsta köögiviljatoitudele või kasutada kastmete ja suppide kreemistamiseks.
Kuigi paljud inimesed eelistavad rasvavaba või vähendatud rasvasisaldusega jogurtit, on täisrasvane jogurt väga toitaineterikas ja seostatud mitmete tervisele kasulike omadustega.
Näiteks võib täisrasvase jogurti tarbimine kaitsta südamehaiguste eest ja vähendada kõhurasva, mis on riskitegur mitmetele terviseprobleemidele, sealhulgas diabeedile.
Enamikku jogurteid saab hoida külmkapis kuni kolm nädalat ja isegi peale säilivusaja lõppu võib neid veel nautida, kui need näevad, maitsevad ja lõhnavad endiselt värskena.
Kokkuvõte
Tervislike toiduainetega täidetud külmkapp, toidukapp ja sügavkülm tagavad, et sul on alati käepärast koostisosi tervisliku kodutoidu valmistamiseks.
Kui ostad oma järgnevatel toidupoodide külastustel mõnda ülalnimetatud toiduainet, siis on sinu köök peagi varustatud tervislike põhitoitudega.
Eesti toidupoodides on lai valik tervislikke toiduaineid, mida võib lisada oma varusid täiendades. Paljud neist on ka kohalikud või pärit lähinaabritelt, mis tähendab, et toiduainete kvaliteet on kõrge. Seega, järgmisel korral, kui oled poes, mõtle läbi, milliseid tervislikke valikuid saaksid oma kööki tuua. Kvaliteetsete toiduainete varumine on investeering oma tervisesse ja heaollu.
Kommentaarid