Au- või ametinimetuse omistamisel, medali või ordeni üleandmisel, preemia saamisel on rõõm niisugust sündmust kollektiivselt pühitseda. Seda võib teha aktusega, kuid üheskoos …
Noorte pidulaud
Noorte pidusid korraldatakse kodus sünnipäeva, passi saamise, klassi või kooli lõpetamise puhul, aga ka lihtsalt meeldivaks koosviibimiseks. Selle peo organiseerijaks olgu noored, …
Esimene koolipäev
Kooliminek või esimese tunnistuse saamine on lapse elus pöördelise tähtsusega sündmus, mille puhul on õige ka pidulikult lauda katta ning lähemaid onusid-tädisid …
Pensionile siirdumise laud
Pensionile mineku korral organiseeritakse viimane koosviibimine sageli töökaaslaste poolt. Seda tehakse ühiskondliku toitlustamise ettevõttes, klubis või asutuse ruumides. Viimasel juhul tellitakse toidud …
Peied
Peiete puhul tuleb arvestada, et inimesed on käinud, pikemalt aega väljas seisnud, seetõttu väsinud ja tihti külmetanud. Nende sooviks on puhata ning …
Soolaleivapidu
Uude korterisse kolinuid külastatakse meelsasti, et näha, kuidas nad on end sisse seadnud. Selleks, et uue korteri omadused paremini esile tuleksid, on …
Vastlapäev
Vanasti pidi vastlapäeval pikalt ligu laskma, et lina pikaks kasvaks, ja üheksa korda sööma, et põld üheksakordse seemne annaks. Seajalgade söömine pidi …
Jõululaud
Jõulud on aasta kõige pidulikum sündmus ja jõululaua katmisele hakatakse mõtlema juba varakult. Lõbusa jõulumeeleolu loomiseks kaunsitatakse peo- ja söögiruumid rikkalikult piltide, …
Katsikud
Vanasti olnud katsikutele minnes üldiseks tavaks kaasa viia jahu-, tangu- või kruubiputru, millele kaunistuseks pandud võisilm ja pooleks lõigatud kooritud keedetud munad. …
Pulmalaud
Pulmalaud kaetakse tavaliselt suurele inimestehulgale. Selleks, et kõik ühisesse lauda mahuksid, on sageli vaja laua erilist asetust. Suures ruumis on laudu võimalik …
Sünnipäevalaud
Sünnipäeval on traditsiooniliseks kujunenud kohvilaud, mille keskseks toiduks on sünnipäevakringel. Kodus küpsetades antakse kringlile sageli selle arvu kuju, kui vanaks sünnipäevalaps saab, …
Naistepäevalaud
Pidulikku lauda naistepäeva puhul korraldatakse sageli ametiasutustes või ühiskondliku toitlustamise ettevõtetes. Asutuse ruumides või klubis saab pidulaua organiseerida mitmel viisil: toidud ja …
Lõkkeõhtu
Lõkkeõhtut võib organiseerida suvilas kamina ääres, aias või metsas tehtud lõkketule juures. Lõkkeõhtule sobivaid toite saab valmistada ka sütel metall-röstimisseadmel. Laud kaetakse …
Ootamatud külalised
Ootamatult küllaminek on alati seotud teatud riskiga. Pererahvas võib olla hõivatud mõnest tööst. peab välja minema või on tal muid põhjusi külalisi …
Igapäevane lauakatmine
Enne söömist söögiruumi tuulutatakse, eriti kui süüakse köögis või eluruumis. Söögilaud kaetakse puhta, plekkideta ning täiesti sileda lina, väikeste linakeste või linikutega. …
Kokteililaud
Meil tavaliseks saanud kohvilaua asemel on väga meeldivaks külaliste kostitamise võimaluseks kokteili või mõne muu joogi pakkumine. Joogiks võib anda morssi, kalja, …
Selvelaud ehk Rootsi laud
Kui soovitakse toitu kiirelt pakkuda või kui puudub võimalus lauas istumiseks, on kohane katta selvelaud ehk Rootsi laud. See nõuab vähem ruumi …
Kohvi- või teelaud
Klaasid või tassid asetatakse lauale alustassidel, tassi taha pannakse paremale poole suunatud käepidemega teelusikas. Leivataldrikud on vasakul, alustassiga samal joonel või veidi …
Külmlaud
Külmlauda võib katta iseseisva lauana, andes külmroogade juurde selliseid jooke ning lisandeid, et iga maitse saab rahuldatud: morssi, kalja, mahla, mineraalvett, puuvilju. …
Pidulaud külaliste vastuvõtmiseks
Pidulaud olgu enne külaliste tulekut kaetud ja hoolikalt ette valmistatud. Söögilauale antagu vajalik pikkus, nii et iga inimese jaoks oleks 50 – …
Eskalopp
Eskalopp on lamba-, kitse-, sea-, vasika- või linnulihast lõigatud õhuke naturaalselt praetav lõik. Toore eskalopi kaal on 100 kuni 150g. Lihalõigud vasardatakse …
Šnitsel
Sealihast või vasikalihast šnitsli valmistamine on päris lihtne. Siit leiab juhised liha vasardamiseks, paneerimiseks ja praadimiseks ning šnitsli kõrvale sobivad lisandid. Rohkem …
Antrekoot
Antrekoot on praetav lihalõik veise seljalihast. Liha vasardatakse kergelt ja praetakse tulisesse rasvasse pannes mõlemalt poolt pruuniks. Praetud lihaviiludele puistatakse sool ja …
Biifsteek
Biifsteek on veiselihast lõigatud ümmargune praetav lihalõik, mis kaalub 100 – 125 g. Praetud kuumas rasvas kiiresti mõlemalt poolt pruuniks. Süüakse kohe …