Lihatoidud on maitsvad ja annavad meile täisväärtuslikke valke. Lihatoitude valmistamisel on väga oluline teada, missugust lihatükki ühe või teise toidu jaoks võtta ja kuidas teda õigesti valmistada.

Otstarbekohane on osta korraga suurem lihatükk, mis kohe paberist välja võetakse. Kondisem ja sidekoerikkam osa sellest kasutatakse supiks või keedulihaks. Pehmem osa, nagu selja- ja reieliha, säilitatakse suurema tükina.

Säilitamisel pannakse liha kaetud kaussi või kaanega karpi ja hoitakse külmkapis. Veiseliha, millest tahetakse valmistada praelõike või praadi, määritakse oliivi- või maisiõliga ja puistatakse peale peenpipart. Sellise hoidmise juures säilib liha hästi, ei kuiva ja muutub ühtlasi muredamaks. Ostetud poolfabrikaadid ja teised väiksemad lihatükid tuleks aga kohe toiduks valmistada, sest seismisel nad kuivavad ja riknevad kiiresti.

Külmutatud liha kasutamisel peab jäätunud liha üles sulatama võimalikult suuremate tükkidena jahedas kohas (külmkapis). Mida väiksemad lihatükid, seda suurem on lihamahla kadu.

Soolatud liha leotatakse külmas vahetatavas vees. Liha puhastatakse ja pestakse vahetult enne toiduks valmistamist. Templijäljendid lõigatakse ära terava noaga. Kondisemat liha pestakse kiiresti külmas voolavas vees, pehmeid lihatükke pühitakse kuuma vette kastetud lapiga ja eemaldatakse tugevamad kõõlused. Rasvast liha puhastatakse esmalt noaga kaapides.

Liha lõigatakse tükkideks alles pärast puhastamist. Paja- ja ahjupraeks võetakse suuremad (kuni 2 kg) korrapärased tükid, vasika- ja lambalabast ning küljelihast tuleks aga kondid välja võtta, liha rulli keerata ja nööriga siduda. Niiviisi ettevalmistatud liha küpsed ühtlaselt ja praelõigud jäävad korralikud. Portsjon- ja väiksemateks tükkideks lõigatakse liha ristikiudu.

Et lihatükid paremini pehmeneksid, vasardatakse neid enne praadimist või hautamist – õrnemaid lihatükke üsna kergelt, sidekoerikkamaid tugevasti. Liha vasardatakse külma veega märjaks tehtud lihapakul või -laual märja vasaraga, siis ei jää liha vasara ega laua külge ja lihamahl ei imbu lauasse. Pärast vasardamist antakse lihatükile noa abil korrapärane ovaalne või ümmargune kuju või lõigatakse väiksemateks tükkideks.

Rasvavaest veise-, vasika- ja ulukiliha võib enne praadimist pekkida, siis jääb liha mahlasem. Pekitakse kas värske, kergelt soolatud või suitsupekiga. Seejuures lõigatakse jahutatud seapekk piklikeks tükkideks. Pikkida võib ka maitseköögiviljaribadega.

Vanema veise ja ulukite liha on soovitatav marineerida enne toiduks valmistamist. Selleks hoitakse liha vastavalt liigile ja looma vanusele 1 – 4 päeva nõrgalt hapus marinaadis.

Marinaad: 1 l vett, 1 sibul, 1 – 2 sl. hakitud peterselli- ja sellerijuurt, 4 – 5 tera pipart, 1 – 2 nelki, 1 – 2 loorberilehte, 1 sl. 30% -list äädikat ja 1/2 klaasi kuiva veini või 1/4 – 1/2 sidrunit, 1/2 sl. soola.

Vesi ja maitseained keedetakse, lisatakse äädikas ja vein või sidruniviilud. Liha asetatakse külma marinaadi. Liha marineeritakse ka kaljas, hapus veinis või hapupiimas. Marineeritud liha pehmeneb toiduvalmistamisel kiremini ja jääb seejuures muredam.