Fondüü on toidu serveerimise viis, mille korral ettevalmistatud toiduained – leib, sai, kala, liha vm. – laual kuumutatavas keedunõus lõplikult valmistatakse ja kohe süüakse.

Algselt tähendas fondüü Šveitsis levinud kastet, mida valmistati sulatatud juustust ja veinist ning serveeriti laual kuumutatavas keedunõus. Esialgu valati seda kastet leivale, hiljem hakati leiva- ja saiatükke pikavarrelise kahvli otsas kastme sisse kastme. Prantsusmaal keedeti fondüü tomatitest ja lisati mitmesuguseid maitseaineid.

Taldrikuid selle serveerimisviisi juures enamasti ei kasutata, soovi korral pannakse iga inimese jaoks leiva- või külmtoidutaldrik.

Praegu on fondüü nimetus laienenud ka laual rasvas küpsetatavaile või puljongis keedetavaile liha- ja kalatoitudele. Need suupisted kastetakse pärast pruunistumist või pehmeks keemist külma kastmesse, mis suupistet jahutab ja ühtlasi pikantselt maitsestab.

Fondüüseade koosneb kandikust, kütteseadmest, keedunõu alusrestist, keedunõust ja pikavarrelistest kahvlitest, varrastest või näpitsatest. Kui spetsiaalset fondüünõud pole, võib soojendusseadmeks (kuumutiks) olla väike elektripliit, piirituslamp või küünal. Viimaste kuumus on keetmiseks ja küpsetamiseks liiga nõrk, nendel saab teha peamiselt soojas hoitavaid toite. Keedunõudeks sobivad madalad laiad vask-, malm- ja terasnõud. Tulekindlast klaasist ja keraamilistes nõudes võib teha kastmes ja puljongis keedetavaid suupisteid, rasv kuumeneb aga niivõrd, et need nõud võivad puruneda. Kahvlid ja vardad olgu metallist või puust, plastmass murdub kergesti.

Kastmed, millesse keedetud või praetud liha kastetakse, antakse lauale väikestes kausikestes, mis paigutatakse lauale nii, et iga soovija neid kätte saab. Salat ja lisandid on eraldi nõudes, tõstetakse taldrikule.