Toorsalateid valmistatakse värsketest hoolikalt pestud ja puhastatud aedviljadest. Varakevadel on soovitatav kasutada salatiks ka võilille-, nurmenuku-, oblika- jt. lehti.

Aedviljad tükeldatakse või peenestatakse salatiks vastavalt iga köögivilja iseloomule. Mahlased köögiviljad, nagu tomat ja kurk, lõigatakse viiludeks. Noori kurke kasutatakse koos koorega, hilisemaid kurke kooritakse, alustades valgest otsast. Lehtköögiviljad rebitakse väiksemateks osadeks. Varased juurviljad (porgand, peet, kaalikas, seller jt.) riivitakse jämedamal riivil. Talvel, kui juurvili on kõvem, kasutatakse peenemat riivi. Sibul hakitakse või lõigatakse ribadeks, ratasteks, kuubikuteks. Rohelised pealsed hakitakse enamasti peeneks. Kapsad lõigatakse peenteks ribadeks või riivitakse. Õunad kooritakse, eemaldatakse südamik ja riivitakse või tükeldatakse. Ploomidel eemaldatakse kivid, tükeldatakse.

Aedviljad pestakse hoolikalt, mittesöödavad osad (kest, rikutud kohad jm.) lõigatakse välja. Aedvilju võib peenestada mitmel viisil:

• Lehtviljad (leht- ja peasalat, spinat, oblikas, kress) rebitakse või lõigatakse väiksemateks tükkideks.

• Juurviljad ja teised kõvemad aedviljad (porgand, peet, kaalikas, mädarõigas, seller, must ja valge rõigas, õun jm.) riivitakse mitmesuguse jämedusega riividel.

• Viliaedviljad ja teised pehmemad aedviljad (kurk, tomat, kõrvits, sibul, redis, õun, kapsas jm.) lõigatakse ketasteks, kuubikuteks, kangideks, ribadeks või sektoriteks.

Kohe pärast peenestamist segatakse aedvili maitseainete või kastmega, sest need aitavad säilitada C-vitamiini. Lisatakse suhkrut, soola, marjamahla, maitsetaimi jm. Kastmetest on kohasemad hapupiima-, keefiri-, kohupiima- ja õlikaste. Majonees on liiga rasvane, seda on õigem segada rõõsa või hapupiimaga, marja- või puuviljamahlaga, mehuga, vedela püreega vm. Suuremateks tükkideks lõigatud salatile on sageli ilusam kaste segamata peale tõsta (kurgi-, tomati-, redisesalat jm.).

Toorsalati mahlasuse tõstmiseks on populaarseimad õlikaste, kaste rõõsast või hapukoorest ning majonees. Kastet lisatakse vähe, et salat ei muutuks liiga rasvaseks. Maitsva toorsalati saab, kui segatakse maitselt ja värvilt erinevaid köögivilju või lisatakse veel puuvilju ja marju.

Toorsalatid maitsestatakse ka hapu mahla, sidrunihappe või äädikaga. Kasutada võib ka mitmesuguseid maitsetaimi, nagu aedtill, petersell, kress-salat, murulauk, aedmajoraan jne. Tagasihoidlikult lisatakse soola ja suhkrut. Toorsalateid tuleb maitsestada ettevaatlikult, sest salatile peab jääma põhitoiduaine loomulik maitse.

Toorsalatid sobivad einetoiduks, eraldi käiguna lõunaks ja lisandiks liha-, kala- ja muudele toitudele. Ühele sööjale arvestatakse 50 – 100 g toorsalatit.

Iga toidukorra või vähemalt iga lõunasöögi eel tuleks süüa toorest aedvilja. Salati söömine tekitab isu, soodustab toidu seedimist ning omastamist ja tugevdab organismi. Lastel ja noorukitel on eriti kasulik süüa tükeldamata tooreid aedvilju: porgandit, õuna, kaalikat, kapsajuurikat jm. See tugevdab hambaid.

Kõikidele toorsalatitele võib maitseks lisada hakitud värskeid maitsetaimi: melissi, piparmünti, iisopit, punet, estragoni, piparrohtu jt. Salateid võib lauale anda ilusatele salatilehtedele asetatult.