Lauda istutakse võimalikult ühekorraga, ametiühingu esimehe või peo üldkorraldaja eestvõttel. Kui on kutsutud külalisi, palutakse need aukohtadele istujate kõrvale. Kui peo ettevalmistamiseks on aega piisavalt, siis määratakse kohad nimekaartidega, millele võib olla joonistatud või kleebitud pilt, mis tähistab selle inimese tööd. Kui kollektiivis leidub luuletajaid, võib lauas istumisel ette lugeda nende koostatud päevakohase oodi. Kui luuletus koostatakse kindlas rütmis, siis on võimalik selle laulminegi.

Toitude valik on selleks koosviibimiseks suvaline, sest kõige tähtsam on eha kollektiivitunne. Võib pakkuda külmlauda või kohvilauda, kombineerida need koos või anda mitmeroaline pidusöök. Oluline on joomine – või õigemini mittejoomine. Külmlaua juures võib soovijaile olla veidi valget viina, kuid seda joodagu mõõdukalt. Alkohoolsetest jookidest on õige valida kuivi naturaalveine. Toosti puhul võivad klaasid olla täidetud ka mittealkohoolse joogiga, näiteks mahla, limonaadi või morsiga. Eriti tuleb rõhutada seda, et joomine peab olema vabatahtlik. Kes alkoholi juua ei soovi, seda ei sunnita selleks.

Peo kestuse määrab kohvikus ja restoranis ettevõtte lahtioleku aeg, klubis ja ametiasutuses meeleolu. Lahkuda võidakse korraga või rühmadena. Esimesena lahkuvad külalised. Kollektiiv võib külalisteks arvestada ka oma kõige teenekamaid liikmeid ning lubada neid varem lahkuda. Kui koosviibimine korraldati ametiasutuses, siis lahkuvad peo organiseerijad viimastena, olles ruumid korrastanud nii, et järgmisel hommikul võiks töö häireteta kulgeda.

See postitus Kollektiivi koosviibimine tunnustuse saamisel ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Selle peo organiseerijaks olgu noored, kuid nende soovi korral abistagu neid vanemad nõuannetega.

Noori ei huvita lauas istumine, nende koosviibimiste sihiks on ühisüritused: mängud, tants, viktoriinid jm. Toitude ja jookide valik sõltub sellest, milleks kokku tullakse. Ühelgi juhul ärgu laud olgu üle kuhjatud roogadega, vaid neid olgu mõõdukalt.

Kui koosviibimist organiseeritakse kollektiivselt, siis määratakse juba varakult toitlustajad ning koostatakse toidusedel. Toiduhulgad arvestatakse tagasihoidlikud, kuid mitmekesised ning laud kaetakse korralikult ja kenasti. Kui kulud kantakse ühiselt, siis olgu osamaks küllalt madal, et keegi kulude tõttu kõrvale ei jääks.

Kui koosviibimisele tullakse spordivõistluselt, matkalt või kirjandusõhtult, siis olgu toitlustamine tugevam, sest eelmine toidukord on olnud tükk aega tagasi. Tugevamateks toitudeks sobivad kuumad viini vorstid või sardellid keedetud kartulite või kartulisalati ning mõne toorsalatiga, külmemad singi- või vorstilõigud keedetud makaronide või kartulite ja toorsalatiga, munaroog praetud kartulite ja salatiga vm. Sellele järgnegu kuum kohv, tee või kakao ja sai, keeks või mõni plaadikook.

Kui kokku tullakse kodunt, siis võib toit olla nõrgem ning vähesem. Sobivad mitmesuguse kattega võileivad ning pirukad. Kui võileibade valmistamiseks võimalust või aega ei ole, siis võib lauale panna valmislõigatud leiva, või ja kattetoiduained: singi-, vorsti-, tomati- ja kurgiviilud, keedetud munad, seene-, köögivilja-, suitsukala-, heeringa- jm. segasalatid või pasteedid. Joogiks mahl, morss või mõni segatud jook. Juurde küpsiseid.

Noorte pidulaud võib olla ka ainult joogist ning küpsetustoodetest koosnev. Kodus saab kergesti küpsetada plaadikooke valmisostetud muretaignast, mille peale pannakse kohupiima, õunu, karusmarju või rabarberit. Eelmisel päeval saab valmis teha külma tordi küpsistest ja kohupiimakreemist või vahukoorest. Keeksist ja rullbiskviidist valmistatakse külmad tordid samal päeval, kui neid süüakse. Koduse keedise, kompoti või toorhoidisega saab neile anda omapärase, hõrgutava maitse.

Kui ruume jätkub, on soovitatav laud katta teise ruumi, eemale mängude ruumist või tantsupõrandast. Kui see võimalik pole, asetsegu laud ruumi kaugemas nurgas. Väiksema osavõtjate arvu korral kaetakse laud istumiseks, rohkemate osavõtjate puhul või intensiivsete ürituste läbiviimisel on kohasem selvelaud. Ilusa ja tugeva pealispinnaga laud jäetakse linata, tundlik laud kaetakse valge või värvilise linaga. Sõrmede pühkimiseks olgu laual paberservjetid, need võib asetada otsapidi klaasi või nägusas reas lauale sööginõude juurde.

Lauda võib kaunistada värviliste sulgede, plastmasskõrte, serpentiinide, mitmesuguste väikeste kaunistusesemetega. Nägusalt mõjuvad ka tervelt lauale pandud puuviljad, tomatid, redised paari väikese lehekesega ja muud aedviljad, mida valitakse vastavalt aastaajale ning peo korraldajate võimalustele. Selline söödav kaunistus on samaaegselt toidusedeli koostisosaks. Ka selge, erksavärviline jook kannudes ja klaasidesse valatult lisab lauale pidulikkust.

Noorte peost võtavad osa ka täiskasvanud. Kui nad märkavad, et nende nõu koosviibimist võib soodustada, siis aitavad nad huvitavaid üritusi ning mänge organiseerida, annavad eeskuju sõnavõttudeks, suunavad vestlust. Kui noored ise on küllalt algatusvõimelised, siis olgu nad ise initsiaatoriteks ja vanemad või õpetajad, kes peost osa võtavad, leppigu pealtvaataja osaga.

Noorte peol alkohoolseid jooke ei pakuta! Rohkesti tuleb varuda morssi, mahla, limonaadi, booli või mõnda muud mahlajooki, kalja või teed. Eriti suur on vajadus joogi järele kuuma ilma ja tantsimise puhul.

Magustoite söövad noored meelsasti. Peol võib pakkuda ka jäätist. seda on kõige nägusam anda lauale pokaalidesse või kaussidesse paigutatult ja kompoti või keedisega kaunistatult. Sobib ka külm kompott vahukoore või õhukeste küpsistega, rullbiskviit puuviljade või marjadega. Sesoonikohaseid puuvilju ja marju olgu noorte peolaual nii rikkalikult kui võimalik.

See postitus Noorte pidulaud ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Juba paar nädalat varem mõeldagu, keda külla kutsuda: paar-kolm lapse armsamat omaealist sõpra ja sama palju täiskasvanud sugulasi või lapsele lähedast inimest. Laps ise valmistagu laua katmine ja kaunistamine ette.

Lihtsaima, lapsele jõukohase lauana tuleb kõne alla kohvi-, kakao-, morsi- või teelaud. Joogiks võib olla ka bool või mahla-jäätisekokteil, mida lapsed võivad väikese elektrimikseriga segada otse laua juures. Joogi kõrvale pakutatakse valmisostetud küpsiseid, kooke, vahvleid, ka eelmisel päeval küpsetatud plaadikooki õunte või marjadega. Valmistamiseks on kohased ka lihtsad soolased ja magusad võileivad, külmad tordid vahukoore või kohupiimakreemiga. Kui peres on vanemaid, juba koolis käivaid lapsi, siis tehku nemad põhiline töö laua ettevalmistamisel – see oleks tervitus nooremale.

Laua kaunistamisele tuleb mõtelda juba varakult. Lilli on sel ajal rohkesti, neid võib paigutada väikestes klaasides või vaasikestes iga lauas istuja ette. Kohad märgistatakse piltidega, milleks sobivad esijoones laste endi joonistatud pildikesed ja millel võib viimast korda kasutada seda joonist, mis oli lapse esemete tähistajaks lastaias. Võivad olla aga ka teised kujundid, samuti läik-, vesi- või postkaardipildid. Pildikesed asetatagu lauale vaasi najale või kinnitatagu suuräti külge. Kooliminejale võib kingina lauale panna märkmiku, sobiva raamatu, õpilaskalendri või ammuigatsetud, kooliminekut tähistava kingi.

See postitus Esimene koolipäev ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Lauasistumine on sel sündmusel kohasem kui selvelaud: see on mugavam, intiimsem ja vähem väsitav. Restoranis reserveeritakse varakult inimeste arvule vastav laud eraldi ruumis. Mõned kohad kaetagu rohkem võimalike ettenähtamatute külaliste jaoks. Kohvikus või sööklas kaetagu pidulaud ruumi selles osas, kus pidulised jäävad rohkem omaette. Laud kaetakse meeleolukalt, kaunistatakse lillede või pärjaga, mis asetatakse piki lauda. Värske pensionäri kohta rõhutatakse kaunistusega. Külalised kutsutakse kirjalikult, suuliselt või telefoni teel. Kirjalik kutse olgu vormistatud tõsiselt ning korrektselt. Koos pensionile siirdujaga kutsutakse ka tema abikaasa.

Lahkumispeo organiseerija olgu esimesena kohal, et kontrollida kõige korrasolekut ja võtta vastu külalisi. Ka kogu kollektiiv olgu enne peakülalise tulekut peoruumi kogunenud. Kõik seisavad püsti, kui pensionile siirduja on kohale ilmunud. Pensionär ja tema abikaasa istuvad laua otsas või kohal, kust kogu lauda näeb. Tema lähedal istuvad peokorraldajad ja asutuse juhtkond. Enne laudaistumist võib pakkuda eeljooki (aperitiivi), millega võib siduda tervituskõne.

Peokorraldajad hoolitsevad, et pensionile siirduja oleks kõigega varustatud. Kinkide ja lillede üleandmine toimugu enne laudaistumist, kingiks saadud lilled asetatakse vaasides pensionäri lähedusse, kuid hoolitsetakse, et need peokülaliste vahele läbinähtamatut barjääri ei tekitaks.

Koosviibimise kestuse määrab pensionile siirduja. Tema tõuseb esimesena lauast ja tänab oma võõrustajaid. Alles pärast teda lahkuvad tema endised kaastöötajad. Kui koosviibimise korraldab pensionär ise oma kodus, siis on tema peoperemees (-naine) ja kogu peo raskus tema kanda. Senised kaastöötajad võivad teda selle juures aidata.

Koosviibimise võib organiseerida ka väga lihtsalt, pakkudes ainult mõnda külma jooki ja selle juurde küpsiseid või juustu. Sel juhul asetatakse täidetud joogiklaasid kandikutele ning pakutakse ringi. Küpsised või kangikujulisteks tükkideks lõigatud juust seatakse kausikestesse või taldrikutele, neid süüakse sõrmede vahelt, ilma leivataldrikuteta. Seejuures lausutakse pensionäri auks tooste, kuna ametlik osa, lillede ja kinkide üleandmine on toimunud juba varem, nii et nüüd on kõigil käed vabad.

See postitus Pensionile siirdumise laud ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Mõnede kalmistute juures saab peielistele laua katta kohapeal. Kui see pole võimalik või seda ei soovita, siis tellitakse laud ühiskondliku toitlustamise ettevõttes või organiseeritakse söömine kodus.

Laud kaetakse nii suurele inimeste arvule kui vähegi võimalik, sest kuigi omaksed ja sugulased juba eelnevalt kutsutakse, on sel puhul inimeste arvu ette väga raske teada. Lauale pannakse valge lina, kaunistuseks rohelised oksad, lilled ja küünlad. Soovitatav on, et lilled ja küünlad oleksid valged, see on peiete meeleoluga sobivam kui eredavärvilised ja kirjud kaunistused. Kuuse-, männi- ja kadakaoksi võib lauale asetada väikeste kimpudena vaasides või laudlinale seatult.

Külma või tuulise ilma puhul pakutagu esiteks kuuma jooki: teed, kuuma mahla, kohvi või puljongit soolaste lisanditega. Edasi võib toidusedeli valik olla väga mitmesugune. Kalmistu juures on enamasti raske serveerida mitmeroalist pidusööki, seal on kõige kohasemad lihtsad, kuid küllaldase kattega võileivad, saiaviilud ja koogid või muud kondiitritooted kuuma joogiga.

Kodus ja toitlustusettevõttes saab pakkuda sellist menüüd, nagu soovitakse: külmroogi, kuumi kala- ja lihatoite köögiviljade ning salatitega, magustoitu ja kohvi või teed mitmesuguste lisanditega. Kui toiduvalmistajad koos teiste peielistega kalmistule soovivad minna, siis tehtagu toidud varem valmis ja valitagu sellised, mida pärast kergesti saab serveerida või soojendada. Kuumadest roogadest on selleks kohased sea-, hane- ja kalkunipraad, hapukapsad, hautatud köögiviljad ja vormitoidud. Külmroogadega on lihtsam: need tuleb niikuinii varem valmistada.

See postitus Peied ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Kuna pererahvas on hõivatud korteri korrastamise ja sisustamisega, püsivalt ajapuuduses ja vast veidi väsinudki, peab ettevalmistus külaliste vastuvõtuks nõudma võimalikult vähe aega.

Joogiks võib pakkuda mõnda segatud jooki: mahla-jäätisekokteili, tomatijooki või booli marjade, kompotiviljade, sidruni- ja apelsinilõikudega. Jook võib olla laual kannu või kaussi valmis segatult, selle võib aga valmistada ka külaliste juuresolekul, eriti kui külalised tulevad ootamatult või tööpäeval, kui pererahvaski on alles töölt saabunud.

Suupisteteks on uude korterisse asunult soovitatav kodus varuks hoida soolaseid ja magusaid küpsiseid, konserve ning kompotte, mida kiiresti saab külalistele pakkuda mitmesugustes kombinatsioonides. Soolaleivale tulles toovad külalised alati midagi kaasa, vastuvõtjad panevad esijoones lauale kaasatoodud „soola—leiva“ ning kohandavad omapoolselt pakutavad toidud ning joogid sellele, pakkudes kodus olemasolevast tagavarast seda, mis toodu juurde kõige paremini sobib.

Kui külalisi on nii vähe, et esialgselt selvelauana kaetud laua ümber kõik ära mahuvad, siis istutakse selle ümber ning asetatakse nõud iga istuja ees olevaile kohtadele. Kui külalised toovad kingiks külalisraamatu või -laudlina, siis kirjutavad nad ise esimestena raamatusse või laudlinale oma nimed. Linale kirjutatud nimesid lihtsas pistes üle õmmeldes saadakse soolaleivalistest meeldiv mälestusese.

See postitus Soolaleivapidu ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Seepärast kaeti vastlapäeva hommikul laud ja hoiti seda, toite aeg-ajalt juurde tehes, kuni õhtuni kaetult, et igaüks soovi korral kohe süüa saaks.

Vastlapäevatoidud: herne-, põldoa-, läätse-, tangu- või kruubisupp seajalgade, -kootide, soolatud või suitsutatud sealihaga; keedetud seajalad herneste, põldubade või kruupidega; külmad keedetud seajalad tarrendis (riivitud mädarõikaga), keedetud seapea herneste, ubade või kruupidega; herne-, oa- ja läätsetamp seajalgade või sealihalõikudega, lisandiks hapupiim või koduõlu; kruubi-kartulipuder seapekiga.

Praegu on teiste rahvaste eeskujul kujunenud alatisteks vastlatoitudeks ka vastlakuklid – hästi kergest pärmitaignast kuklid vahukoorega – ja pärmitaignast pannkoogid (pliinid), mille kõrvale antakse sulatatud võid, hapukoort, kilusid, heeringat, soolasiiga, soolalõhet, balõkki, kalamarja, silmusid või teisi soolatud või külmsuitsu-kalatooteid. Sageli segatakse hakitud soolakalad hapukoorega ning maitsestatakse pipra, äädika ning sinepiga.

See postitus Vastlapäev ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Lõbusa jõulumeeleolu loomiseks kaunsitatakse peo- ja söögiruumid rikkalikult piltide, päevakohaste loosungite, serpentiinide, kuusepärgade ja muuga. Lambid tehakse kirjuks või seatakse ruumi erilisi valgusefekte, näiteks pöörlevaid, vilkuvad või peidetud lambid. Kuusele monteeritakse elektriküünlad ja laudadele asetatakse küünlad või küünlataolised lambid.

Laud kaetakse pidulikult ning kaunistatakse kuuseokste, -pärgade, käbide, õunte, kausis asetsevate värviliste klaasmunade ja küünaldega. Vaiguste kuuseokste alla pandagu plastikaati või asetagu oksad lauale vaasides. Küünlad olgu sellistel alustel, et küünlarasv linale ei saaks valguda.

Kohad võivad olla märgitud nimekaartidega või vabalt valitavad. Igale taldrikule võib asetada õuna või piparkoogi, taldriku taha mõne pisikese kingituse, kaardikese päevakohase tekstiga või kuuseoksa. Erikujulisi piparkooke, kujukesi, lelusid, soovisalme ja heatujulisi ennustusi võivad jõuluõhtust osavõtjad kaasa tuua, siis on peokorraldajate koormus veidi väiksem. Üllatused paigutatakse servjeti alla või vahele, neid vaadatakse ja loetakse alles lauas istudes.

Jõuluõhtu koosviibimine võib alata mitmeti. Külalisi võib kutsuda juba õhtusöögiks (kell 19 – 20), kuid ka pärast õhtusööki.

Jõululaua toidud

Toitudeks on jõululaual peamiselt külmroad: süldid, kalad ja liha tarrendis, soolatud ja marineeritud kalad, praed, salatid. Kuumtoitudeks valmistatakse tanguvorste, sea-, lamba-, kalkuni- või mõnda muud praadi mitmesuguste lisanditega. Kuumroogi võib serveerida valgusefektidega: tervena lauale toodavasse praadi torgatakse terava otsaga küünlajalad, millesse pannakse süüdatud küünlad. Viinerid, sardellid ja lahjast vasika- või kitselihast rulaadi võib üle valada piiritusega ja otse enne lauale toomist põlema süüdata. Selleks, et piirituse sinine leek soovitud efekti annaks, kustutatakse ruumis toidu lauale toomise ajaks teised tuled (küünlad kuusel ja laual võivad põleda).

Jõuluõhtul võib pakkuda ka mõnda head magustoitu, näiteks tarretist vahukoorega, puuviljakompotti küpsiste või vahvlitega, sidruni-, virsiku-, kohvi- või šokolaadikreemi, jäätist, vahukoort pähklite ja puuviljadega vm. Sellist magustoitu on kõige nägusam serveerida väikestesse pokaalidesse portsjonitena valmispandult. Pokaale täidetagu rohkem, kui on kutsutud osavõtjaid, sest jõuluõhtul võib kergesti tulla lisakülalisi.

Magustoidu või kuuma joogi lauale toomiseks viiakse eelmiste toitude jaoks tarvitatud taldrikud ja tühjad vaagnad ära. Allesolevaid külmroogi võib korralikel vaagnatel asetada ühte laua otsa ja panna nende juurde ka puhtaid taldrikuid ning söögiriistu, et magusatest suupistetest mittehoolijad sealt soovikohast saaksid.

Kogu aeg olgu laual jõulupühade tähtsamaid maiustusi: õunu, mandariine, pähkleid, ja piparkooke. Neid võib sobivates kaussides paigutada söögilauale juba laudaistumisel. Kui nad alguses lauale ei mahu, siis toodagu nad külmroogade söömise lõpetamisel. Hea on neid lauale asetada kõrge jalaga vaasidel või mitmekordsel kõrgel puuviljade ja maiustuste menaažil.

Jõululaua joogid

Jookide pakkumiseks on jõuluõhtul palju võimalusi. Toidu juurde sobivad mahlad, mineraalveed, morss, limonaad ja õlu. Enne ja pärast laudaistumist ning vahepeal joomiseks võib teha kohapeal segatud jooke, näiteks mõnda kokteili, booli, mahlajooki munakollase või piimaga. Külmutuskapi olemasolul varutagu joogi jaoks jäätükikesi. Mitmekujulisi jäätükke saab kompvekikarpide plastikaatalustes külmutada.

Kuumad joogid on kohased siis, kui vahepeal väljas jalutamas käiakse. Pakkuda võib igasuguseid kuumi jooke: teed sidruni, keedise, kompoti või mahlaga, kohvi, kakaod, kuuma mahla või isegi kuuma piima, ka segatud kuumi jooke: hõõgveini, punši, grokki. Kuuma joogi keetmine on meeldiv ühisüritus. Väikese seltskonnaga võib seda teha köögis. Suuremas seltskonnas serveeritagu jook valmis kujul. Hästi jõulukohaseks joogiks on põlev ehk nn. tulebool – kausis serveeritav jook, mille peal süüdatakse kangekontsentratsiooniline alkohol.

Kui jõulunalju on küllalt tehtud ja soolaseid toite maitstud ning koosviibimine hakkab vaiksemaks jääma, siis on paras aeg pakkuda kohvi või kanget teed ja selle kõrvale head saia, kooki või tordilõiku.

See postitus Jõululaud ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Katsikule minnakse tavaliselt kutsumata, kuid on hea, kui sellest pererahvale on ette teatatud. Noor ema on veel nõrk, imiku eest hoolitsemisest hõivatud ja sageli öösel vähe maganud. Ta paneb külalistele lauale seda, mis need ise on kaasa toonud. Lisaks sellele annab ta lauale jooki. Külmal aastaajal sobib kuum jook – kohv, tee või kakao, soojal ajal mahl, morss või kali. Laud kaetakse lihtsalt.

Vahelduse mõttes oleks väga soovitatav vanu tavasid uuesti elustama hakata ja sageli kümnete kaupa viidavate tortide asemel viia midagi muud: praetud kana, omatehtud saia, mõnda vormitoitu vm. See mõjuks värskendavalt ning oleks ühtlasi meeldivaks vahelduseks, eriti kui viidavale kaunistuseks lisatakse sobivat salatit, puuvilja või marju. Kui mahti pole kaasavõetavat toitu kodus valmistada, siis pakub ka kaubandusvõrk küllalt vaheldust kompottide, konservide, kohupiimatoodete ja kulinaariakauplustes saadaolevate valmistoitude, salatite ning magustoitude näol. Katsikule minekuks võib nendest toodetest kujundada väga maitsvaid, huvitavaid ning nii viijale kui ka saajale palju rõõmu tegevaid kombinatsioone. Sellised kombinatsioonid võib perenaine asetada lihtsalt kohastele vaagnatele, anda omalt pooltt veel mõnda sobivat lisandit ja jooki.

See postitus Katsikud ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.

Pulma-koosviibimist sisustatakse väga mitmel moel, vastavalt sellele tuleb varuda ruumid ning paigutada sisustus.

Sageli pakutakse enne laudaistumist vahuveini (šampanjat), aperitiivi, mahla, kokteili või mõnda muud jooki. Sel juhul asetatagu ühte ruumi või ühele söögilaua otsale kandikud joogiklaasidega. Saabuvatele külalistele pakutakse kohe jooki. See juuakse kas ühekorraga pruutpaari terviseks või vastavalt peokorraldajate näpunäidetele vähehaaval kohe pärast joogi saamist.

Lauas paigutatakse pruutpaari vanemad pruudi ja peigmehe kõrvale, tavaliselt vahetatult: pruudi ema ja isa peigmehe kõrvale, peigmehe isa ja ema pruudi juurde. teised kohad võivad olla määratud või vaba valiku järgi võetavad. Kindla „kirju rea“ saamiseks ning seejuures koha valimise kiirendamiseks võib kohad loosida. Selleks on mitu võimalust. Näiteks võib kõik kohad nummerdada ja loosid teha numbrite järgi. Paarisarvulised kohad loositakse naiste, paarituarvulised meeste vahel. Võib ka lauale asetada iga kahe koha peale ühe terve kaardi, teised eksemplarid samasuguseid kaarte lõigatakse pooleks ja jaotatakse üks pool meestele, teine naistele. Kohti võib märkida ka mitmesuguste kujukeste, lelude või lilleõitega ning välja loosida sedeleid kohta ma märkiva eseme nimetusega. Kohta märkinud esemekene kingitakse sel juhul enamasti pulmakülalisele.

Pulmlaua toitudeks on kõige kohasemad mitmesugused külmroad. Kuna pulmalauas tavaliselt viibitakse üsna kaua, vahepeal tantsitakse ning võetakse osa mitmesugustest üritustest, toodagu esialgu lauale vaid osa valmistatud külmroogi, võid, leiba ja muud ning hoitagu osa külmas ruumis, kus toidud paremini säilivad. Tühjenenud vaagnad täidetagu uuesti, soojas kiiresti näotuks muutuvad toidud (süldid, tarrendis või majoneesis kalad ning liha) toodagu lauale otse enne nende pakkumist. Kui pakutakse sooja toitu, siis vahetatakse taldrikud ja korraldatakse nii, et selle pakkumise ajal jälle kõik külalised lauas istuvad.

Pulmaruumi kaunistatakse põlevate küünalde, põranda- ja lauavaasidesse paigutatud lillede ning okste, tervete noorte puudega. Puuvilju, maiustusi ja kaunistusesemeid võib asetada mitmele poole urumi korvides, kaussides ning laiades puit- või tohtkastides. Väga meeleolukad on seintele kinnitatud päevakohased pildid, paberist või papist väljalõigatud kujundid, kõrgemas ruumis lae alla kinnitatud paberkaunistused, värvilised lindid ja mitmesugused laternad.

Kohvi pakkumiseks on õige aeg, kui väsima hakatakse – südaööl või selle ümber. Selleks ajaks korjatakse tarvitatud taldrikud ja söögiriistad kokku, viiakse tühjad vaagnad laualt. Kuna pulmas peaaegu alati on inimesi, kes magusast lugu ei pea, võib täis külmtoiduvaagnaid ning taldrikuid asetada soovijate jaoks ühele lauaotsale või soovijate ette, magusad lisandid kohvi juurde pannakse mujale.

Kui pulmapidu jätkub veel järgnevail päevil, siis pestakse öösel kõik nõud puhtaks ja hommikul kaetakse laud uuesti puhaste linade, korrastatud lauanõude ning värskelt vaagnale asetatud toitudega.

See postitus Pulmalaud ilmus esimesena lehel Sisukas.ee.