Toiduaineid praetakse väheses või rohkes rasvas. Praadimiseks on kohased sulatatud loomsed rasvad ja nn. köögirasvad, mida toodetakse mitmesugustest taimsetest ja loomsetest rasvadest. Siia kuulub ka taimerasv. Need on puhtad rasvad, sisaldavad vähe vett (kuni 1%) ja annavad seetõttu toidule ilusa pruuni värvuse. Või ja margariin sisaldavad palju vett (13 – 15%) ja valke, seepärast nad pritsivad ja moodustavad pannil kõrbeva musta kihi.

Väheses rasvas praadimisel võetakse rasva keskmiselt 10% praetava toiduaine kaalust. Pann kuumendatakse, siis pannakse pannile rasv ja lastakse üleni sulada. Kuuma rasvasse pannakse toiduaine ja pruunistatakse esmalt ühelt, siis teiselt poolt helepruuniks. Ühekorraga pannakse pannile ainult nii palju toiduaineid, et rasv püsiks kuum. Lisatakse tükk-tükilt, nii, et pann oleks toiduainetega üleni kaetud, muidu läheb rasv tühjal pannisal kõrbema. Maitsva, mahlaka toidu saamiseks keeratakse toiduaineid pannil ainult üks kord.

Praetakse õhukesi, kiiresti küpsevaid toiduaineid. Pikemalt kuumendamist vajavaid toiduaineid keedetakse eelnevalt (kaalikad, vanade loomade liha jms.) või pannakse pärast praadimist kaanega kaetult pliidiservale või praeahju lõplikult pehmenema.

Rohkes rasvas praadimiseks võetakse rasva nii palju, et toiduaine rasvas ujuks, – seega 3 – 4 korda rohkem kui toiduainet. Rasv kuumutatakse malmnõus või sügaval pannil. Alumiiniumnõud selleks ei sobi: need kuumenevad liialt ja kuum rasv rikub keedunõu. Rasva temperatuur peab olema 106 – 175° C, nii et rasvasse langev veetilk särina tekitab. Toiduainetükid pannakse järk-järgult rasvasse, pruunistatakse ümberringi. Jahedas rasvas toiduaine ei pruunistu, liiga kuumas aga kõrbeb pealt ja jääb seest tooreks. Pruunistunud toit on soovitatav pärast rasvast väljatõstmist majapidamispaberile asetada, et liigne rasv sellesse valguks.