Guljašš on liha- ja köögiviljapõhine roog, mis on pärit Ungarist. See on tuntud oma rikkaliku maitse ja aroomi poolest, mis saavutatakse erinevate …
Lihatoidud
Lihatoidud on maitsvad ja annavad meile täisväärtuslikke valke. Lihatoitude valmistamisel on väga oluline teada, missugust lihatükki ühe või teise toidu jaoks võtta ja kuidas teda õigesti valmistada.
Otstarbekohane on osta korraga suurem lihatükk, mis kohe paberist välja võetakse. Kondisem ja sidekoerikkam osa sellest kasutatakse supiks või keedulihaks. Pehmem osa, nagu selja- ja reieliha, säilitatakse suurema tükina.
Säilitamisel pannakse liha kaetud kaussi või kaanega karpi ja hoitakse külmkapis. Veiseliha, millest tahetakse valmistada praelõike või praadi, määritakse oliivi- või maisiõliga ja puistatakse peale peenpipart. Sellise hoidmise juures säilib liha hästi, ei kuiva ja muutub ühtlasi muredamaks. Ostetud poolfabrikaadid ja teised väiksemad lihatükid tuleks aga kohe toiduks valmistada, sest seismisel nad kuivavad ja riknevad kiiresti.
Külmutatud liha kasutamisel peab jäätunud liha üles sulatama võimalikult suuremate tükkidena jahedas kohas (külmkapis). Mida väiksemad lihatükid, seda suurem on lihamahla kadu.
Soolatud liha leotatakse külmas vahetatavas vees. Liha puhastatakse ja pestakse vahetult enne toiduks valmistamist. Templijäljendid lõigatakse ära terava noaga. Kondisemat liha pestakse kiiresti külmas voolavas vees, pehmeid lihatükke pühitakse kuuma vette kastetud lapiga ja eemaldatakse tugevamad kõõlused. Rasvast liha puhastatakse esmalt noaga kaapides.
Liha lõigatakse tükkideks alles pärast puhastamist. Paja- ja ahjupraeks võetakse suuremad (kuni 2 kg) korrapärased tükid, vasika- ja lambalabast ning küljelihast tuleks aga kondid välja võtta, liha rulli keerata ja nööriga siduda. Niiviisi ettevalmistatud liha küpsed ühtlaselt ja praelõigud jäävad korralikud. Portsjon- ja väiksemateks tükkideks lõigatakse liha ristikiudu.
Et lihatükid paremini pehmeneksid, vasardatakse neid enne praadimist või hautamist – õrnemaid lihatükke üsna kergelt, sidekoerikkamaid tugevasti. Liha vasardatakse külma veega märjaks tehtud lihapakul või -laual märja vasaraga, siis ei jää liha vasara ega laua külge ja lihamahl ei imbu lauasse. Pärast vasardamist antakse lihatükile noa abil korrapärane ovaalne või ümmargune kuju või lõigatakse väiksemateks tükkideks.
Rasvavaest veise-, vasika- ja ulukiliha võib enne praadimist pekkida, siis jääb liha mahlasem. Pekitakse kas värske, kergelt soolatud või suitsupekiga. Seejuures lõigatakse jahutatud seapekk piklikeks tükkideks. Pikkida võib ka maitseköögiviljaribadega.
Vanema veise ja ulukite liha on soovitatav marineerida enne toiduks valmistamist. Selleks hoitakse liha vastavalt liigile ja looma vanusele 1 – 4 päeva nõrgalt hapus marinaadis.
Marinaad: 1 l vett, 1 sibul, 1 – 2 sl. hakitud peterselli- ja sellerijuurt, 4 – 5 tera pipart, 1 – 2 nelki, 1 – 2 loorberilehte, 1 sl. 30% -list äädikat ja 1/2 klaasi kuiva veini või 1/4 – 1/2 sidrunit, 1/2 sl. soola.
Vesi ja maitseained keedetakse, lisatakse äädikas ja vein või sidruniviilud. Liha asetatakse külma marinaadi. Liha marineeritakse ka kaljas, hapus veinis või hapupiimas. Marineeritud liha pehmeneb toiduvalmistamisel kiremini ja jääb seejuures muredam.
Liha hautamine
Hautamiseks kasutatakse nii koduloomade, -lindude kui ka ulukite liha. Selleks on otstarbekohasem võtta sidekoerikkamad lihatükid, mis ainult praadimisel ei pehmene (veise reie …
Liha küpsetamine
Küpsetamiseks ehk ahjupraadideks võetakse suuremad lihatükid kaaluga 1 – 1.5 kg või terved linnud (hani, kalkun, part, noor kana). Väikesed lihatükid kuivavad …
Liha röstimine
Röstimiseks ehk hõõguvatel sütel või röstimisseadmel praadimiseks kasutatakse samuti pehmemaid ja õrnemaid lihatükke. Selleks sobivad kõik naturaalsed lihalõigud väikeloomade lihast, veisefilee, broilerid …
Liha praadimine
Praadimiseks kasutatakse kõige õrnemat ja võimalikult vähese sidekoega liha, mis praadimise vältel täielikult pehmeneb. Toidukauplustes on müügil mitmesuguseid pannil praadimiseks valmis lihalõike. …
Liha keetmine
Keedetakse kõikide koduloomade külje-, laba- ja rinnatükke, keelt, neerusid, südant, kopsu, seajalgu ja -pead ning lindusid. Selles artiklis keskendume peamiselt veiseliha ja …
Marinaadid lihale
Liha on soovitatav (eriti röstimisel ja grillimisel) mõned tunnid või isegi üle öö hoida hapus lahuses ehk marinaadis. Liha marineerimine annab lihale …
Šašlõkk
Šašlõkki valmistatakse lamba-, sea- ja ka veiselihast. Pehme liha puhastatakse suurematest kõõlustest ja lõigatakse 15 – 25 grammisteks tükkideks või viiludeks. Erandiks …
Lindude töötlemine
Kodulinde võib toiduks kasutada mõni tund pärast tapmist, metslinde lastakse aga 2 – 4 päeva külmas kohas rippuda (laagerduda). Tänapäeval kaubastatakse kodulinde …
Raguu
Liha pruunistatakse ümberringi kuumas rasvas, lisatakse sibul ja seller, puistatakse peale jahu ja maitseained. Vesi või lihaleem valatakse peale, maitsestatakse tomatipüreega või …
Eskalopp
Eskalopp on lamba-, kitse-, sea-, vasika- või linnulihast lõigatud õhuke naturaalselt praetav lõik. Toore eskalopi kaal on 100 kuni 150 g. Lihalõigud …
Šnitsel
Sealihast või vasikalihast šnitsli valmistamine on päris lihtne. Siit leiab juhised liha vasardamiseks, paneerimiseks ja praadimiseks ning šnitsli kõrvale sobivad lisandid. Rohkem …
Antrekoot
Antrekoot on praetav lihalõik veise seljalihast. Liha vasardatakse kergelt ja praetakse tulisesse rasvasse pannes mõlemalt poolt pruuniks. Praetud lihaviiludele puistatakse sool ja …
Biifsteek
Biifsteek on veiselihast lõigatud ümmargune praetav lihalõik, mis kaalub 100 – 125 g. Praetud kuumas rasvas kiiresti mõlemalt poolt pruuniks. Süüakse kohe …
Paneerimine
Paneerimiseks nimetatakse ettevalmistatud toiduainete kastmist jahusse või riivsaiasse. Paneerimisega muudetakse toiduaine pind kuivemaks, mis soodustab pruunistumist ja takistab mahla ning rasva väljavoolamist. …
Lihafondüü
Liha lõigatakse 2×2 cm suurusteks tükkideks ja tahendatakse majapidamispaberil. Taimerasv või -õli kuumutatakse. Tükeldatud liha võetakse kahvli otsa, pannakse kuuma rasvasse ja …