Pidulaud olgu enne külaliste tulekut kaetud ja hoolikalt ette valmistatud. Söögilauale antagu vajalik pikkus, nii et iga inimese jaoks oleks 50 – 70 cm. Kohti kaetagu vähemalt niipalju, kui on kindlasti oodatavaid külalisi, kuid ka ootamatult ilmuda võivate külaliste jaoks võib varuda ühe või paar kohta.

Kui mitu lauda kõrvuti seatakse, siis olgu need võimalikult ühelaiused ja -kõrgused. Erineva kõrguse ja laiusega lauad kaetakse eri linadega.

Kõige pidulikum on valge, säravpuhas ja täiesti sile laudlina. Sellele sobivad kõik lauanõud, olgu need ühevärvilised või kirjud. Kuid lauda võib katta ka igasuguste värviliste, niihästi kirjude, ruuduliste kui ühevärviliste linadega. Nendega saab mõjustada koosviibimise meeleolu, rõhutada serviisi omapära, esile tõsta laua kaunistuseks kasutatud lillede ja teiste esemete ilu.

Väga ilusa puusüüga ja kindla lakiga laua puhul võib laua jätta hoopis katmata või asetada iga inimese ette nõudekomplekti alla väike linik või linake. Võib aga panna ka vastupidiselt: katta laua keskmine osa piki lauda suunduva või (ümmarguse laua puhul) ainult keskkohta katva lina või linikuga, jättes laua servad paljaks.

Pidulaual tarvitatakse enamasti riidest servejette. Valge laudlinaga on laual valged servjetid. Kirju lina lubab kasutada samavärvilist kirjut, selle värviga sobivat tumedamat või heledamat tooni, samuti kontrastvärvilist servjettide komplekti. Näiteks võivad sinise lina juures servjetid olla hele- või tumesinised, kollased, valged, punased või muud värvi.

Peolaua toidud

Pidulauale võib serveerida väga mitmesuguseid toitusid. Peale kohvi- ja teelaua korraldatakse kõige sagedamini pidulikke õhtusööke, harvem lõunaid.

Meil kõige sagedamini pakutav pidulik õhtusöök koosneb kahest roogaderühmast:
1) Külmlaud – salatid, süldid, liha- ja kalaroad
2) Kohv või tee kookide, saiade või tordiga.

Külmroad pannakse vaagnatel lauale valmis, lauda üle kuhjamata. Jook lisanditega pakutakse alles mõni tund hiljem.

Kui soovitakse korraldada mitmekäigulist pidulikku õhtusööki, siis on roogade järjekord järgmine:

1. Külm suupiste – 1 kuni 3 valikut, võib serveerida väikeste võileibadena või eeltoidutaldrikule valmispandud portsjonitena.
2. Kuum kalatoit – keedetud, hautatud, praetud või küpsetatud kala.
3. Praad või muu liharoog sobivate lisanditega.
4. Köögiviljatoit – täidetud või hautatud köögivili, vormitoit või kotletid.
5. Magustoit – kompott, tarretis, kreem, jäätis vm.
6. Kuum jook – kohv, tee või kakao mitmesuguste lisanditega.

Pidulikul lõunasöögil pakutakse enne kuumi toite tavaliselt suppi – peamiselt puljongit või püreesuppi kohaste lisanditega.

Toitude järjestus jääb samaks ka siis, kui osa toite välja jäetakse. Enamasti koostatakse pidulik lõuna- või õhtusöök kolme- kuni viiekäiguline. Mida suurem on roogade arv, seda väiksem peab olema iga roa portsjon.

Toidud valmistatakse võimalikult maitsvalt ning hoolikalt, serveeritakse kaunilt ja puhtalt. Toiduvaagnad olgu täidetud parajalt, vaagna äär toidust vaba ja puhas. Toit olgu valmis seatud ning asetatud nii korralikult, et teda eriliselt kaunistada pole vaja. Toidule võib panna kaunistuseks söödavaid lisandeid: liha- ja kalaroogadele maitserohelist, lehtsalatit, tomatit jm., külmroogadele keedetud muna-, kurgi- ja tomatilõike ning maitserohelist, magusroogadele puuvilju, keedist, kompotti, pähkleid, šokolaadi jm.

Lauanõud ja laua kaunistamine

Pidulaud kaetakse serviisiga või võimalikult ühelaadiliste sööginõudega. Kõik nõud pühitakse enne laualepanemist puhta rätikuga üle. Pikemat aega kasutamata seisnud serviis pestakse ja kuivatatakse, klaasid hõõrutakse läikivaks, vajadusel pestakse jaheda veega. Mitut liiki nõusid kasutades otsustatagu, kas paigutada neid rühmiti või vaheldumisi. Komplektid olgu koos.

Lauanõud asetatakse põhimõtteliselt samuti kui tavalise lõuna- või õhtusöögi puhul. (vaata üldist juhendit).

Jookide klaasid asetatakse taldriksut tahapoole reas või kolmnurkse rühmana. Esimesena kasutatav klaas olgu paremal pool esimene, teised suuruse või kasutamise järjekorras.

Kõik lauanõud olgu laua servast ühtlaselt paar sentimeetrit eemal, kuid mitte liiga kaugel. Laua otsast vaadates moodustagu kõik ühelaadilised nõud ja esemed sirge rea.

Peamiseks pidulaua kaunistuseks on lilled, kuid nende asemel või lisaks võib kasutada ka puuvilju, linte, sulgi, kõrsi, nukkusid, kujukesi, küünlajalgu küünaldega, nimekaarte jm.

Elavad lilled asetatakse madalas vaasis lauale nii, et need ei varjaks lauas istujaid omavahel ega toite. Lilledel ja okstel ei tohi leiduda putukaid ja röövikuid, pudenevaid lehti või õisi. Ilma veeta võib lauale panna ainult igihaljaid oksakesi (kuuse-, pohla-, männi- jm. oksakesi), väga püsivaid õisi (õlelilled) ja kunstlilli. Lillevaasid sobigu lauanõudega: portselan- ja klaasnõude korral olgu lillevaasid portselanist, klaasist või kristallist.

Puuvilju ning värskeid marju asetatakse lauale kaunistuseks nägusates kaussides, korvides või jalaga alustel ning mitmeosalistel puuviljamenaažidel, kuhu kombineeritakse mitmevärvilised isuäratavad ning kaunid, paraja suurusega kuhjakesed.

Värvilisi või valgeid mitmesuguses laiuses linte võib lauale asetada siledalt, laineliselt või lehvina. Selleks, et lindist kaunistus paigal püsiks, kinnitatakse ta mitmest kohast nööpnõeltega.

Värvilised suled, kõrred, kõrte või kepikeste otsa kinnitatud paber-, plastikaat- vm. kaunistused veeta vaasis tekitavad ulja ning lõbusa meeleolu ning on hea värvide valiku korral ilusad.

Nukkude ja kujukestega saab tähistada lauas istujate kohti või kaunistada nendega lauda, asetades neid rühmiti või reastikku laua keskele.

Küünlad annavad pidulauale eriti üleva meeleolu. Nad olgu sellisel alusel, mis takistab küünlarasva langemist lauale. Küünlad kustutagu enne lõpuni põlemist, eriti kui neilt tilgub parafiini või kui nad on madalatel, otse lauale ulatuvatel küünlajalgadel.

Nimekaarte saab kujundada ja lauale asetada mitut moodi: ilukirjas kirjutatud eesnime või ees- ja perekonnanime kõrvale väike joonis, ilukaardike vm., nime asemel üldse mõni kujund või pilt, mille järel koht tuleb mõistatada jne. Paigutada võib nimekaardi taldrikule, selle taha või kõrvale, servjeti vahele või alla.

Kõik kaunistusesemed peavad pidulaual olema hästi läbi mõeldud ning korralikult ette valmistatud. nad paigutatakse lauale kindla süsteemi järgi, nii et kaetud laud osutab seda rõõmu, mida peo korraldajad külalisi oodates tunnevad.

Alkohoolsete jookide pakkumine

Selleks, et joogid oma otstarvet täidaksid, toidu maitset rõhutaksid, tuleb iga toidu juure valida sellele sobiv jook ning anda see lauale õiges temperatuuris. Ühtlasi juuakse alkohoolseid jooke väikestes kogustes, nii et nad meeli ei sega.

Õlut võib juua kõigi soolaste toitude ning suupistete juurde, selle maitse on kõige parem temperatuuril 8 – 10° C.

Alkohoolse joogi valik toitude juurde.

Külmroad: kalamari, soolakalad, sült, külmad suupisted, liha- ja kalalõigud, salatid . Sobib kuiv vahuvein (6 – 8°), valge viin (4 – 6°), kibe nastoika (8 – 15°), kerge mittemagus vein (8 – 10°).

Kalaroad: keedetud, praetud, küpsetatud kalad. Sobib valge, hästi kerge hapu vein (10 – 12°).

Liharoad valgest lihast: kana-, kalkuni-, vasika-, sealiha. Sobib valge poolmagus, tugevama maitsega vein (10 – 12°).

Liharoad tumedast lihast: lamba-, veise-, põdraliha. Sobib punane mittemagus vein (16 – 18°).

Lindude ja ulukite liha: pardi-, hane-, kitse-, jänese- jt. liha. Sobib punane poolmagus vein, dessertvein (16 – 18°).

Magusroad: kreem, tarretis, vaht, jäätis. Sobib mahe valge vein või roosa vein (10 – 14°), magus või poolmagus vahuvein (6 – 8°).

Kohv ja tee: kohvi kõrvale liköör, nalivka, konjak (16 – 20°); tee kõrvale konjak (16 – 20°).

Juustud: juust, juustutoidud. Joogiks mitmesugused veinid (10 – 18°)