Keetmiseks on kohasemad haug, koha, tursk, kaptenkala, forell ja teised suuremad kalad. Väiksemad kalad lagunevad keetmisel ja sobivad rohkem hautamiseks ja praadimiseks. …
Retseptid
Retseptid on rohkem kui lihtsalt toiduvalmistamise juhised; need on kulinaarse pärandi, kultuuri ja toitumisteabe kandjad. Retseptid pakuvad struktureeritud viisi toidu ettevalmistamiseks ja valmistamiseks, võimaldades ühendada erinevaid koostisosi, tehnikaid ja maitseid unikaalsete ja maitsvate roogade loomiseks. Nad on vahendid, mis võimaldavad nii algajatel kui ka kogenud kokkadel eksperimenteerida, luua ja jagada toitumisalaseid lahendusi. Tänapäeval on retseptid muutunud eriti oluliseks, kuna üha rohkem inimesi pöörab tähelepanu tervislikule toitumisele, jätkusuutlikkusele ja toidu päritolule. Seetõttu on retseptid ka teadmiste ja oskuste allikas, mis aitavad inimestel teha teadlikke valikuid toidu koostisosade, toiduvalmistamise tehnikate ja toitumissoovituste osas.
Kalade töötlemine
Külmutatud kala tuleb üles sulatada külmas vees (eriti suuremad kalad, mis õhu käes liiga aeglaselt sulavad). Seejuures võib veele lisada veidi keedusoola …
Munade keetmine
Kuidas ja kui kaua keeta mune? Leia soovitud tulemuse saamiseks sobivad töövõtted ja õige muna keetmise aeg. Keedetud muna Terved ja värsked …
Raguu
Liha pruunistatakse ümberringi kuumas rasvas, lisatakse sibul ja seller, puistatakse peale jahu ja maitseained. Vesi või lihaleem valatakse peale, maitsestatakse tomatipüreega või …
Eskalopp
Eskalopp on lamba-, kitse-, sea-, vasika- või linnulihast lõigatud õhuke naturaalselt praetav lõik. Toore eskalopi kaal on 100 kuni 150 g. Lihalõigud …
Šnitsel
Sealihast või vasikalihast šnitsli valmistamine on päris lihtne. Siit leiab juhised liha vasardamiseks, paneerimiseks ja praadimiseks ning šnitsli kõrvale sobivad lisandid. Rohkem …
Antrekoot
Antrekoot on praetav lihalõik veise seljalihast. Liha vasardatakse kergelt ja praetakse tulisesse rasvasse pannes mõlemalt poolt pruuniks. Praetud lihaviiludele puistatakse sool ja …
Biifsteek
Biifsteek on veiselihast lõigatud ümmargune praetav lihalõik, mis kaalub 100 – 125 g. Praetud kuumas rasvas kiiresti mõlemalt poolt pruuniks. Süüakse kohe …
Besee
Besee on magustoidu tüüp või osa, mida seostatakse tihti Šveitsi, Prantsuse, Poola ja Itaalia köökidega. Tavaliselt valmistatakse besee vahustatud munavalgest ja suhkrust, …
Biskviittaigen
Biskviidi valmistamiseks on neli eri moodust. Vaja läheb 5 muna, 5 sl. suhkrut, 5sl. jahu, riivitud sidrunikoort. Terved munad (munakollane ja -valge …
Piparkoogitaigen
Piparkoogitaignaid on erineva konsistentsiga. Küpsetatavast piparkoogist sõltub, missugust piparkoogitainast kasutada tuleb. Näiteks võib piparkoogitainastest valmistada väikeseid vormitud piparkooke, küpsiseid, plaadi- ja vormikooke …
Lehttaigen
Lehttaignat kasutatakse pirukate, plaadikookide, tordipõhjade ja küpsiste valmistamiseks. Lehttaignast valmistatud toodete kihilisust soodustavad: külmad toiduained, külmad töövahendid ja töökoht (marmorlaud), taigna õige …
Pärmitaigen
Taignat nimetatakse pärmitaignaks, kui selle kobestajaks on pärm. Pärast taigna segamist toimuvad selles käärimisel ja küpsetamisel keerulised keemilised protsessid, mis muudavad taigna …
Pitsa
Pitsa ehk lahtine pirukas pärineb Itaaliast (itaalia keeles pizza), kuid on lihtsa valmistusviisi ja maitsvuse tõttu levinud üle terve maailma. Pitsa koosneb …
Pannkoogid
Pannkooke valmistatakse muna-, sooda-, küpsetuspulbri- või pärmitaignast. Kuju ning suuruse järgi eristatakse lusika- ja ülepannikooke, paksust pärmitaignast valmistatakse ka süvenditega pannil või …
Paneerimine
Paneerimiseks nimetatakse ettevalmistatud toiduainete kastmist jahusse või riivsaiasse. Paneerimisega muudetakse toiduaine pind kuivemaks, mis soodustab pruunistumist ja takistab mahla ning rasva väljavoolamist. …
Lihafondüü
Liha lõigatakse 2×2 cm suurusteks tükkideks ja tahendatakse majapidamispaberil. Taimerasv või -õli kuumutatakse. Tükeldatud liha võetakse kahvli otsa, pannakse kuuma rasvasse ja …
Kalafondüü
Kalafilee lõigatakse 2×3 cm suurusteks tükkideks, piserdatakse sidrunimahla või veiniga, maitsestatakse soola, pipra ja hakitud sibulaga ning hoitakse tund aega külmkapis. Seejärel …
Tomatifondüü
Hakitud sibul praetakse taimeõlis klaasjaks, lisatakse kooritud ja seemnetest puhastatud tomatid või tomatipüree ja puljong, keedetakse parajalt paksuks (umbes nagu hapukoor) ja …
Seenefondüü
Seened hakitakse üsna peeneks ja praetakse võis koos hakitud või riivitud sibulaga. Fondüünõu hõõrutakse küüslauguga, sellesse pannakse seened, vein ja riivitud juust, …
Roheline fondüü
Roheline fondüü Juust riivitakse või tükeldatakse, kuumutatakse koos puljongi, hapukoore ja riivitud sibulaga fondüünõus, mis enne hõõrutakse küüslauguga üle, kuni juust on …
Kohupiimafondüü
Või sulatatakse fondüünõus, lisatakse kohupiim, jahu ja piim, kuumutatakse kogu aeg kloppides peaaegu keema, tõstetakse tulelt ja klopitakse munakollased sisse ning maitsestatakse. …
Juustufondüü
Juust (paremini sobivad hollandi ja emmentali juust) riivitakse või tükeldatakse, pannakse küüslauguga ülehõõrutud keedunõusse, lisatakse vedelik ja munakollane, kuumutatakse pidevalt segades, kuni …
Dipikastmed
Dipikastmed (dipp) on lihtne toidu serveerimise võimalus, mille puhul ettevalmistatud toiduained (kanatiivad, küüslauguleivakesed- või saiaampsud, soolased küpsised, juustutükid, toored või keedetud aedviljad, …